ENG  
Näidis meie kogudest
pilt_1531
Autor, koostaja
Nimetus Telefoniaparaat
Uuri lähemalt ...
 

Näitused

   
Tartu-Petseri raudtee ehitus 1928-1931 - 1928. vastuvõetud "Raudteevõrgu arendamise seadus" nägi ette aastatel 1928-1932 laiarööpalise Tartu-Petseri raudtee ehitamise.Osaline liiklus algas raudteel juba 1931. aasta mais, lõplikult avati 88 km pikkune raudtee 31. oktoobril 1931.
SILMAPILKLINE ÜLESSEWÕTE - EESTI FOTO 1850-1912 - Näitus on omalaadne ajarännak Eesti fotograafia kujunemisloos alates fotograafia jõudmisest Eestisse kuni kohaliku filmikunsti tekkimiseni.
Kataloog: Soolapaberfotod Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus - Käesolev kataloog pakub ülevaate Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus leiduvatest soolapaberfotodest. Enamus soolapaberfotosid on muuseumisse saabunud koos Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi kogudega. Kataloogis on esindatud näiteks piltnike Georg Friedrich Schlateri, August Matthias Hageni ja Charles Borchardti töid 1850.-1870.aastatest.
Majad Rakveres - Rakvere linnakodaniku majamuuseumis eksponeeriti kahel aastal linna huvitavamaid maju. Näituste koostamisel kasutati materjale Virumaa Muuseumide foto- ja arhiivkogust ning pildistati linnaruumis. 2008. aastal toimus näitus Vanad puumajad Rakveres, mille tarbeks fotografeeris linna fotograaf Tairo Lutter. 2009. aastal eksponeeriti näitust Kivist majad Rakveres, kus vaatamiseks Arvet Mägi fotod.
Klaasilaste ürgisa. Maks Roosma 100 - Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialale alusepanija ja koolkonna rajaja, Eesti esimese professionaalse klaasikunstniku Maks Roosma (1909-1971) 100. sünniaastapäeva tähistamiseks otsustas Eesti Ajaloomuuseum tuua laiema publiku ette Maks Roosma pärandi: tema modelleeritud ja graveeritud klaasesemed, graafilised lehed, pliiatsijoonised ja -krokiid, isikuarhiivi kuuluvaid dokumente jpm. Näitusele on õnnestunud välja panna suurem osa Maks Roosma säilinud klaasiloomingut, välja jäid vaid erakogudes, Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseumi püsiekspositsioonis ning nõukogude perioodil Venemaale ja Ukrainasse saadetud esemed. Paljud näitusel eksopneeritud esemed on taas väljas peale paarikümne aastast puhkust muuseumikogudes, mõned aga suisa esmakordselt.
Ennistatud Eesti - Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus "Ennistatud Eesti". Sarnaselt 1990. aastal toimunud II konverentsi näitusele "Restaureeritud barokk-kunst Baltikumis", on "Ennistatud Eesti" näol tegemist teemanäitusega. Näitus on ühelt poolt pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale. Teisalt on näitus kummardus inimestele, kes on Nõukogude okupatsiooni eelsest Eestist pärinevaid esemeid kõigi raskuste ja ohtude kiuste tallel hoidnud ning muidugi ka neile, kes on need ennistanud. Ilma konservaatorite tööta oleks Eesti Vabariigi esimestest aastakümnetest kõnelevate esemete füüsiline eksistents ohus, küll mitte enam Nõukogude võimu, vaid kõige maise ajalikkuse tõttu.
Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikogu - Järvakandi Klaasimuuseum asutati munitsipaalmuuseumina Järvakandi vallavolikogu otsusega 22. veebruaril 2000.a. Ajendiks sai sellele AS Järvakandi Klaas poolt viimase allesjäänud tööliste elamu loovutamine tehase laiendamise käigus. Käivitus sündmuste ahel, mille tulemusena muuseumimaja oma uues asukohas 16. augustil 2002.a. külastajatele uksed avas. Veebinäitus loodi Järvakandi Klaasimuuseumi ja Ennistuskoda Kanut koostöös.
Üllatus! Üllatus! Kunst mittekunstimuuseumidest - teadvustamaks mittekunstimuuseumite kunstikogude olemasolu, sündis 2007. aasta kunstikuu raames Tartu linnas asuvate muuseumite ühisprojekt "Üllatus! Üllatus! Kunst mittekunstimuuseumitest". Sellest võtsid osa Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Spordimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartumaa Muuseum, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum ning Tartu Mänguasjamuuseum. Valik kõikidest kogudest oli üleval Tartu Kunstimuuseumis, Kirjandus-ja Spordimuuseum esinesid veel eraldi väljapanekutega. Kokku sai näitustel näha üle saja kunstiteose.
Eesti modernism 1900 - 1930 - näitus tutvustab ühte huvitavamat ja intrigeerivamat aega meie kunstis. Neil aastail muutus eesti kujutav kunst meie rahvusliku kultuuri lahutamatuks osaks ja jõudis kokkupuutesse Euroopa avangardse kunstiga. Neid tormi ja tungi ajastu suundumusi tutvustatakse läbi kaheksa eesti kunstniku loomingu - Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Anton Starkopf, Jaan Vahtra, Märt Laarman ja Eduard Wiiralt.